Industria Inovativu, Solusaun ba Futuru - Building Markets

Industria Inovativu, Solusaun ba Futuru

by Brigida Soares
February 5, 2011

 

Fugaun fixu nebe'e bele hari'i permanente iha uma.

Industria kreativo nebe hamosu sistema inovativu sai hanesan termu foun nebe agora dadaun sai diskusaun iha ekonomista sira let iha mundu. Termu ida ne’e termu foun nebe mak komesa adopta husi nasaun bobot nebe iha mundu basea ba mudansa ekonomia iha eropa nebe hetan kompetisaun makaas ho nasaun iha Asiatiku liu liu, iha parte industria teknologia.

Maibe lolos saida mak liafuan inovativu? Tuir matenek nain Lundval (1992) hato’o katak;

inovativu mak elemen nebe iha relasaun ba  interaksaun atu produs, fahe no utilisa matenek foun nebe hamosu benefisia, hare’e husi termu ekonomia. sitema inovativu mak hanesan sistema social ida nebe hare’e  oinsa ema hanesan individual komesa estuda, buka atu hatene, explora hanoin nebe sira iha no  bele benefisia iha termu ekonomia e mos respeito ba enviromentu.

Ne’e dunik, molok atu tama ba industria nebe nakonu ho kreaktividades no inovativu, negosio nain sira persija; sensitivu ba enviromentu no iha hanoin ba oin, aplika hanoin sira ne’e ba oportunidade negosio, hamosu industri foun nebe lori mudansa foun no persija kreatividade ba inovativu husi industria nebe fasil to ba ida nebe defisil.

Iha Timor Leste, prosessu estabelese ou hari’i Industria ho skala kiik (ema nain 5-19), hahu husi kapital to iha distritu komesa lao dadaun ona. Kapas liu mak Industria balun nebe utilija rikesas naturais iha rai laran no produs ba sasan nebe mak pronto atu utilija no tau valor, nune bele hetan rendementu, no mos, importante liu, preocupa ba sustentabilidade no envairomentu.

Esemplu Industria nebe temi iha leten mak hanesan; Energia Bio- Briquette, Anteater Waste Management, Numputla, Tropical Stones, Sun Flower, Besi Tua, Unipessoal Lda, Cedanira, Unipessoal Lda, etc no iha mos grupo barak nebe mak ladauk identifika, maioria industria sira ne’e konsentra hotu iha Dili. Ita la nega katak, Industria sira ne’e hamriik atu supporta desenvolvimento seitor privado no preokupa ba sustentabilidade no envairomentu no la ses mos ho resultado nebe significante tebes ba  reduse desempregu iha nasaun laran no hasae rendementu ekonomia nasional.

Iha  distritu Bobonaro, iha ona grupo nebe mak hari’i industria  fugaun husi rai-tahu, fugaun nebe refere’e diak liu atu utilija ho rasaun; la halo foer dapur, la halo foer ekipamentus tein nian hanesan sanan no tasu, no la halo ahi suar maka’as. Fugaun ida ne’e mos efektivu ba utilisa hare kulit no ai rahun  nebe mak bele sai alternative atu reduse utilija ai maran ho kwantidade barak.

se'e uja hare kulit, ne'e alternativa diak ba ai maran. foto ne'e foti husi arkiva.kakus.us

Hanesan ita hotu hatene katak, kuase maioria komunidades iha Timor Leste, utilija ai-maran hodi sunu ba prepara aihan lorloron. Kestaun ida ne’e mosu ho rasaun katak ema barak sei iha mukit nia laran no laiha rendementu atu gasta ba sosa minarai ou gas nebe mak ho presu karun tebes no fatin nebe faan sasan nebe referee limitado e la kobre to areas rurais. Kondisaun ikus mai mak iha ema barak tesi ai horis iha envairomentu nebe sira hela, tuir relatorio husi ministerio Agricultura kona ba degradasun rai Timor Leste, katak 17-30% mak hetan erosi neb’e mak labele atu kontrola. Ida ne’e bele sai desastre boot iha futuro se karik ita la tenta atu minimija utilijasaun ba ai maran.

Ema barak tesi ai horis, halo foho lolon no foho tutun sai mamuk hotu.

Grupo nebe produse fugaun ne’e naran Bulobo nebe mak konsiste husi ema nain 19, produsaun fatin iha Aldeia Mamaruma, suku Lahomea sub distrito Maliana distrito Bobonaro. Tuir koordenador grupo Sra. Filomena de Sousa, numero telfone; +670-764.0683, ideas ba komesa halao industria kiik ne’e hamosu husi NGO local OHM/Organisasaun Haburas Moris, nebe mak hare ba area nebe sira hela, iha rai-tahu ho kwantidade barak no kualidades diak. Ne dunik OHM forma sira hamutuk iha grupo ida no fo treinamentu atu produs fugaun rai ho tipo rua movel no fixu.

Fugaun rai movel, nebe produs husi grupo Bulobo

Produsaun fugaun lao dunik ona ne sira fa’an ho folin variabel komesa husi $5 ba leten, folin sei bele as liu tan wainhira sosa nain hakarak atu estabelese fugaun iha sira nia uma, tamba konta mos ho gasto transportasi nian.

Sra. Filomena.Iha letratu ne'e hatais kalsa levis ho kamisa kor roschu hamutuk ho nia membru balun, prepara hela materiais atu produse fugaun.

Iha parte seluk Sra. Filomena mos hato’o nia sentimentu ba kolaborasaun servisu entre PDT ho OHM nebe mak hanesan tuir mai ne’e;

Ami nia grupo haksolok tebes ho asistensia husi  PDT nian nebe kopera hamutuk ho “OHM” halo promosaun ba ami nia industria kiik ne ba  Agencia Internasional, Escolas no ema ba ema, uluk ema uitoan liu mak hatene ami, maibe agora dadaun komesa aumenta tan.

To’o ohin loron grupo Bulobu konsege fa’an ona fugaun movel 20, fixu 5 ba escola primaria Ritabou, Raifun, Vitor Santa, Atuaben, Ilatlaun; fugaun fixu3 ba ETA Corluli . Osan husi fa’an ne’e membrus sira uza bodik ba nesesidade uma kain no eskola oan sira. membrus mos aloka osan balun hodi regista ba iha cooperativa kredito “LANAMONA”.

Maski hetan susesu uituoan, maibe grupo ne’e hetan disafio barak hanesan “membrus balun ladun aktivo, membrus balun resigna an, produtu ladun foli. Sra. Filomena hato’o kona ba desafio nebe sira hasoru hanesan tuir mai ne’e;

Membrus balun presisa osan imediata atu atende nesesisade maibe produto sei dauk folin, membrus balun hala’o/muda ba serbisu seluk, ami hanoin atu para deit tamba ema ladun sosa tamba ami nia fatin dook tebes husi distritu, dalan nebe mak asesu mai iha ne’e mos ho kondisaun att tebes.

Dalan nebe la kodis, halo industria nebe produs defisil atu lori ba merkado.

Grupo ne’e mos husu tulun ba Institusaun, ONG’S nebe relevantes no departementus protesaun floresta atu hanoin lisuk ba existensia serbisu grupo ne’e nian. Persija tebes atu halao sosialisasaun barak atu konvense ema oinsa  bele utilija fugaun rai ne’e ba future atu nune bele minimija utilijasaun ba ai maran no bele halo matak fali foho tutun sira.

Sani nain sira, saida mak persija atu halo tan atu nune ajuda industria kiik sira ne’e atu bele lao ba oin nafatin? oinsa atu bele hadia sira nia kualidades produktu ?

Tags : maliana

More from this author -

Latest News -