“LANAMONA” HATUTAN VIDA FETO RURAL - Building Markets

“LANAMONA” HATUTAN VIDA FETO RURAL

by Brigida Soares
February 21, 2011

Hanoin took karik iha ema hakarak komesa hala’o negosiu saida mak permeiro persija sira hetan?

Iha tinan 2011, negosiu iha Timor-Leste komesa habelar iha fatin hotu-hotu, tuir dadus PDM-TL nian iha BuildingMarkets.org ba dadaun ne’e negosiu iha rai laran hamutuk 3000 mak online ona, bele hare’e iha Supplier Directory. Ida ne’e sai dadus nebe’e mak hatudu katak, ema barak hakarak halo negosiu tamba sira iha fiar katak negosiu diak liu fali servisu iha edefisio, ho rasaun katak ema barak hein fulan hetan salariu, mais barak liu mak lato’o ba kompleta nesesidades uma laran nian.

Negosiu hanesan alternativo diak atu ema bele halo osan, ho negosio nebe mak propriu ema barak sei hetan benefisiu tamba ho negosio nebe diak ema barak sei hetan oportunidade ba servisu, liu-liu ba joven barak nebe’e mak laiha servisu no resultado ikus maka ema hotu iha servisu no hetan rendementu e bele hadia moris.

Negosiu nebe’e propriu sei hetan/hatama osan loron-loron.
Negosiu fo oportunidade servisu ba ema barak.

Negosiu sei hamosu osan mais atu komesa negosiu ema persija osan. Se mak bele fo tulun ema atu komesa halao negosiu? ema barak uza sira nia osan/kapital rasik ema barak mos halo empresata ba banku no ema balu mos empresta ba ema seluk.

Iha mundo modernu nia laran, iha meius barak mak ema uza atu hetan tulun hodi komesa halo negosiu. Termu nebe’e mak ema barak hatene/kuinesidu tebes mak “kreditu”. Kreditu mai husi lia fuan gregu” credere” nebe’e mak signifika fiar. Iha termu ne’e katak ema fiar atu entrega osan ou sasan ba ema seluk ho fiar katak sei fo fila fali iha loron ikus.

Iha tipo kreditu barak nebe banku no ema utilisa atu fo empresta osan, tipo nebe mak agora dadaun barak uza iha areas rurais no ba komunidades kiik mak kreditu uniaun ou credit union, nebe’e mak hari’i husi ema iha grupo nia laran, hodi tau osan hamutuk no fo impresta fila fali ba membru grupo ne rasik ho objektivu atu hadia moris membru nebe iha.

Aktividades koperativa Lanamona, nebe’e atende membru sira.

Koperativa de Kreditu Union LANAMONA naran badak husi Lakon Nakukun Mosu Naroman nudar koperativa nebe hari husi membru/grupo feto sira ba aktividades kreditu uniaun nian. Koperativa ne’e nia actividades maka rai osan no foti osan (simpan pinjam). Koperativa Lanamona hari’i iha distritu Bobonaro, sub distritu Maliana iha loron 19 fulan Julho 2008 ho total membros 40, numero feto  hamutuk 39 no mane 1 ho total fundo mai husi membros hamutuk $7.000.00 (Dollar Rihun Hitu).

Objectivo  husi organizasaun ida ne’e atu fasilita feto rural ne’ebe labele hetan Kreditu liu husi instituisaun finanseiro hanesan banku, Mikro Finansas, no seluk seluk tan tanba sistema birokrasia. Iha parte seluk mos eduka membros atu bele poupa osan liu husi deposito/simpanan wajib fulan-fulan ho valor $2.00 (Dollar Rua).

To’o iha loron ikus fulan Desembro 2010 Lanamona iha ona membro 452 – feto 314 mane 138 ho total fundos $47, 855, 87. Koperativa Lanamona bele  fo ona kreditu ba membrus sira ho osamentu nebe iha hamutuk $ 42.320.55. Iha tinan 2010 fulan Janeiro fahe exedentes (SHU) Sisa Hasil Usaha ba membrus liu husi Assembleia Geral Membru (AGM) ba dala uluk no iha fulan Março 2011 sei halo Assembleia Geral Membru ba dala rua hodi aprova plano servisu, halo Relatorio Anual no fahe exedentes ba membros .

Sra. Getrudis Seran, Kordenadora ekipa gestaun Koperativa Lanamona, entrega exedentes (Sisa Hasil Usaha) ba membru balun.

Sra. Gertrudis Seuk Seran nu’udar koordenadora ekipa gestaun iha koperativa Lanamona ho nia nomor kontaktu +670-745.0084. Fo komentario katak:

Husi koperativa Lanamona ami bele fo ajuda kreditu barak liu ba membros hodi halo negosio hanesan; loke kios, sosa motor ojek, sosa makina dulas hare, selu oan sira ba eskola iha universidade, hola sasan uma laran hanesan televisaun, jeleira, kadeira sofa etc.

Tuir nia katak; Kreditu nebe’e membros sira hetan ki’ik liu $50.00 ho tempo fulan lima no bo’ot liu $ 2,500.00 ho tempo tinan rua. Plano iha tinan 2011 Lanamona sei hakaas an atu aumenta  membros to,o ema rihun ida (1000)  no osan to,o $100,000.00.

Iha mos obstaklu barak mak ami hasoru tenik nia:

Obstaklu nebe mak ami hosoru mak hanesan; membru barak liu dala ruma sira hotu hakarak hetan atendementu lalais, segundu mak ami iha 13 cabang nebe mak falta de transporte halo ami susar atu halao ami nia servisu no ikus liu mak ami nia fatin nebe ami servisu ba kiik no klot tebes susar atu atende ema barak, mais ami sei esforsu atu bele hadia iha futuru.”

Koperativa kreditu uniaun Lanamona mos husu ba organisasaun relevates nebe mak bele fo tulun atu ajuda fo treinamentu ba sira nia membru iha areas nebe importante hanesan; treinamnetu ba area akuntabilidade no area gestaun lideransa atu nune bele aumenta tan sira nia skill/matenek ba organisa koperativa ida ne’e, nune’e bele atinji planu no objektivu nebe mak sira iha.

Karik organisasaun koperativa hanesan, hamrik iha areas rurais barak iha Timor leste, ita bele hateten katak ema barak bele ona hadia sira nia moris liu husi asesu ba atendementu nebe mak oferese mos signifikativu desenvolvimentu seitor privado nebe hadia ema barak nia moris, sei sai forte liutan.

Tags : bobonaro

More from this author -

Latest News -